Esiteks, mis värk nende raamatukogudega on? Arutlesime selle üle paar päeva tagasi raamatukogu trepil. Miks on see nii, et on vaja võtta raamatukogust sületäite kaupa raamatuid ja siis, kui kolm korda on juba pikendatud, või, jumal hoidku, keegi on end nende taha järjekorda pannud, viime suurema osa tagasi nii, et pole neid kordagi lahti teinud? Ja lugemas käiakse ikka raamatukogus. Peaks vist tegema grupi Anonüümsed Raamatukogusõltlased -- 12 päeva nii, et pole raamatukogust ühtegi raamatut võtnud, 32 päeva pole raamatukogust ühtegi raamatu võtnud...
Teiseks, mis värk nende naistega on? Seriaalides, ma mõtlen. Oli kultusseriaal "Seks ja linn", kus oli neli naist, kes olid meeleheitel selle pärast, et nad olid vallalised. Nüüd on kultusseriaal "Meeleheitel koduperenaised", kes on meeleheitel selle pärast, et nad on abielus. Make up your mind! Kas see on siis see, mida meie ühiskond üritab noortele tüdrukutele selgeks teha? Otsige endale kiiresti mees, muidu olete õnnetud ja vaadake, kuidas te siis sellest tüübist kiiresti lahti saate, sest muidu on teie elu põrgu. Ja jumal hoidku teid laste eest. Kui te ise mehest lahti ei saa, siis ta jätab teid maha ja oletegi üksikema. Ja elu peabki olema hädaorg, sest lapsepõlve, teatavasti, enam ammu ei ole. See on siis nüüd see, kuhu naisliikumine on meid viinud? Kas naised lihtsalt mõtlevad endast nii halvasti või ... mis värk sellega siis ikkagi on? No ma ei tea.
1 comment:
nad ju ei mõtle endast halvasti, need naised.
nad lihtsalt usuvad, et nad on paremat väärt kui seesinane sitane elu ja naise igipõline roll oodata, oodata, oodata, oodata...
ei ole aega oodata
Post a Comment